Etusivulle


 

ÖKOSÜSTEEMID



Kivi õõnsuses elavale põhja külge kinnitunud tõruvähile on õõnsuse keskkonnategurid elutähtsad. Tõruvähi koduurg on siiski osa laiemast keskkonnast, näiteks välissaarestiku kalju- ja kivipõhjalisest murdlainetele avatud rannast. See omakorda on osa laiemast saarestiku- ja merealast ehk geograafilisest alast, kus valitsevad teatud soolsus, lainetus ja hoovused ning temperatuurid.

Keskkonnakompleksideks nimetatakse teatud ökoloogilise või geoloogilise teguri järgi üksteisest eristuvaid geograafilisi üksusi. Läänemerel on sellisteks näiteks saarestik, madalad merelahed, jõesuudmed, pikad sügavad lahed ja rannalaguunid, samuti ka avameri. Ökosüsteemid võivad osaliselt kattuda, näiteks saarestiku sees on laguune, merelahti jt. väiksemaid ökosüsteeme. Rannalaguunid on Soome ranniku eripära: lahed, mis sünnivad maa kerkimise tõttu, eraldudes aeglaselt merest täiesti ja arenedes edasi jäänukjärvedeks.

Ökosüsteemid sisaldavad omakorda eri elupaiku ehk habitaate, mida võib jagada näiteks erinevate põhjatüüpide järgi.

Põhjatüübid

Põhja materjalil on otsustav mõju elukoosluste ülesehitusele. Kõvadel kalju- ja kivipõhjadel elavad loomad ja taimed põhja kohal või sellel kinnitunult, liiva- ja mudapõhjadel käib märkimisväärne osa elust põhjamaterjali sees. Kõvadel kivistel või kaljupõhjadel koosneb põhjataimestik üldiselt vetikatest, mis suudavad kinnituda otse kivipindadele. Pehmetel põhjadel jälle moodustavad taimestiku põhiosa õistaimed, mis kinnituvad juurtega peeneteralisse põhjamaterjali. Pehmetel põhjadel esinevad vetikad omakorda on mändvetikalised , mis kinnituvad põhja õistaimede juurte taoliste risoididega. Mõned vetikaliigid võivad kasvada pehmetel põhjadel ka lahtiselt.

Kõvade kalju- ja kiviste põhjade ja pehmete settepõhjade vahepeale jäävad liiva- ja kruusapõhjad. Nendelgi on põhjamaterjal peeneteraline ja lahtine, juurtega taimed kasvavad ja enamik põhjaloomi elab põhjamaterjali sees. Teisest küljest on liiva ja kruusapõhjade materjal küllalt jämedateraline, isegi tugev lainetus ei uhu liiva ja kruusa ära. Seetõttu on liiva ja kruusapõhju ka tugeva lainetusega paikades.

Kõik põhjatüübid võib jagada sügavuse järgi madalateks, produktiivseteks põhjadeks, kus on piisavalt päikesevalgust taimede fotosünteesi jaoks ja sügavateks, mitteproduktiivseteks põhjadeks, kus valgust on liiga vähe ega taimi ole.



 

>> Sivun alkuun